Rūjiena.lv

Linn

Vapp

Rūjiena on linn, mis asub Lätimaa kõige põhjapoolsemas osas. See on kena väikelinn, mida sageli nimetatakse ka kõige lätimaisemaks linnaks, kuna 95% selle elanikest on lätlased. Oma nimetuse on Rūjiena saanud läbi linna voolavast Rūja (Ruhja) jõest. Juba vanadel aegadel on piiirkonda nimetatud Vidzeme leivaaidaks, vene vürstid kandsid osavate rūjienalaste (ruhjalaste) kootud rõivaid, siinmail olid talumehed hakanud kõige varem talusid välja ostma enda omandusse, siin pandi alus Põhja-Läti armeele. Rūjienalased olid esimesed, kes jõudsid äratundmisele, et suuri ettevõtmisi peab teostama üksmeeles ning tihedas koostöös. See väljendus mitmesuguste ühingute asutamises. See üksmeel ning armastus oma linna vastu on ühendanud rūjienalasi kõigil aegadel. Haridus on alati olnud siinmail suure au sees, seepärast on Rūjienast pärit paljud tuntud inimesed.

Rūjiena

Rūjiena tunneb uhkust kolme K.Zemdega mälestusmärgi – "Tālava sarvepuhuja", "Külvaja" ning "Madonna Orans" üle.

Rūjienas valmistatakse väga maitsvat Rūjiena jäätist, "Liepkalni"-s küpsetatakse maitsvat leiba talumeeste endi kasvatatud leivaviljast ning kohalikud käsitöölised meisterdavad oma käsitöid. Tähelepanu väärivad ka hooned, mis on konstruktivismi näide Läti vabariigi arhitektuuris ning sild, mis ühendab mõlemat linna osa.

Rūjiena köidab oma väikelinnale omase rahu ning mittekiirustava elurütmiga, erilise ruuvenlaste keelega, väikeste toredate kauplustega, ning siin võib nautida maitsvaid roogi. Siin elavad abivalmis ning külalislahked inimesed, seepärast – olete oodatud Rūjienasse!




Šī mājas lapas lapa ir sagatavota ar Norvēģijas valdības divpusējā finanšu instrumenta programmas "Pārrobežu sadarbība" projekta "Mazpilsētu zaļās vides apsaimniekošana un tūrisma attīstība Latvijas-Igaunijas pierobežā" (Nr.8-29/LV0017/04) atbalstu. Norvēģijas valdības divpusējā finanšu instrumenta līdzfinansējums projektam ir 311 366 EUR (218 828 LVL).